Kui aastasadu on koolis õppimise eesmärgiks olnud eelkõige teadmised, siis tänases ühiskonnas ja muutunud maailmas ei suuda keegi teadmiste omandamise jooksus rajal püsida. Laste võimalused näha maailma kasvõi oma perega koos rännuteedel või erinevate meediakanalite kaudu on ületanud kõik piirid.

See paneb kooliinimesi mõtlema, mis on selles muutunud maailmas kooli koht, mõte ja eesmärk. Kas õpetaja suudab luua või edasi anda tema poolt õpetatava aine oluliste teadmiste jaoks süsteemi? Või on tähtis hoopis elu mõtestamine, tähenduste loomine ja noorte jaoks nende karjääri kujundamine? Igal juhul on esmatähtis kõigi laste talentide avastamine ja nende lihvimine "kullateradeks", sisemisteks väärtusteks ja oskusteks maailmas toime tulla. Kuivõrd kool selleks on valmis, sellest räägimegi.

Väga aktuaalseid jõulujutte aastast 2016! Jumala ja inimese armastusest, lähedusest, kingitustest, elust ja ajast, usaldusest ja turvalisusest, toetusest ja koosoldud ajast ka koolis.

Kauneid jõule kõigile kuulajatele! :)

Kokkuvõtlik osa õpikeskkondade juttudest, mis jõuab meie taskuhäälingu alguse, "Sõbraliku õppe" 1. osani, millega alustasime seda teekonda. Kool on koht, kus nii õpilased kui ka õpetajad peaksid kasvama ja arenema, nagu seda saavad teha taimed hea aedniku käe all. Rõõmus ja vaimselt toetav keskkond on koht, kus hoolitakse inimesest, tema elust ja ajast, annetest ja soovidest, tänastest muredest ja tuleviku unistustest. Kool võiks olla ka kooliaja lõppemise järel meile eluaegseks õppimise innustajaks ja südamlike mälestuste varamuks kõigile.

Ükski pere ei tahaks lubada oma last käia koolis, kus koolistressi on nii palju, et see kahjustab nende lapse tervist. Kahjuks koolid selliseid uuringuid oma õpikeskkonnast enamasti ei tee. Hommikused kõhuvalud, õhtused peavalud, soovimatus üldse kooli minna on vaid mõned stressiilmingud, mille all võivad kannatada pärast koolipäeva nii õpilased kui ka õpetajad. Millised on ebatervisliku koolikeskkonna tekke põhjused ja selle soovimatud mõjud meie lastele? Kuidas saaks muuta õpikeskkonda tervislikumaks? Sellest räägimegi.

Õpetaja töökoormus ja õpilase õppimise koormus kodus, päevas kontrolltööde arv ja nende hindamise alused. Noore võimalused õppida tegema tööd juba kooliajal. Erivajadustega laste toetamise Põhikooli ja Gümnaasiumi Seadusega ette nähtud kohustused koolile. "Mitte ükski laps ei tohiks jääda maha!" Kas see on koolielus olemasolev inimlik kirjutamata seadus? Kas meie koolis enamasti üldse toimivad seadused, millised neist toetavad ja mis takistavad? Sellest räägimegi.

Millist õpikeskkonda on vaja huvitavaks õppimiseks? Kuivõrd klassis traditsiooniliselt olemasolev ruumikujundus, psühholoogiline avatus ja vaimne vabadus võimaldavad isikupäraselt õppele läheneda? Kui õpilased saavad õppida õues, muuseumis või ettevõttes, kas see teeb nende õppimisrõõmu suuremaks ja tulemused paremaks? Sellest räägimegi täna.

Tundlik teema koolis on eetiline käitumine, õigused ja kohustused, õiglus ja üksteisega arvestamine. Milline on tänane kool ja kuivõrd on seal kõigil osapooltel võimalus sõna sekka öelda nii, et seda ka arvestatakse? Kas õpetaja kutse-eetika aitab lahendada olukordi õiglaselt ka õpilaste jaoks? Sellest täna räägimegi.

Igal koolil on oma vaimsus ja koolikultuur. Oma eriline atmosfäär on mõisakoolidel ja vanadel koolimajadel, kus on lapsi õpetatud aastasadu. Mis või kes on koolis vaimsuse loojateks? Kas traditsioonid, erilised inimesed või kultuuri väärtustavad õppeained? Miks mõned koolid on olnud Eestis kultuurikandjateks aastakümneid? Lapsevanemad valivad oma lastele just need koolid, kui soovivad, et nende lastest kujuneksid haritud ja kultuursed inimesed. Räägime seekord nendel teemadel.